Mittetulundusühing Gustav Adolfi Gümnaasiumi Vilistlaskogu põhikiri

1. Nimi ja asukoht

1.1. Vilistlaskogu juriidiline nimekuju on MTÜ Gustav Adolfi Gümnaasiumi Vilistlaskogu. 1.2. Vilistlaskogu asukohaks on Eesti Vabariik, Tallinn.

2. Vilistlaskogu tegevuse eesmärgid ja õiguslik seisund

2.1. Vilistlaskogu on eraõiguslik juriidiline isik, kes valdab, kasutab ja käsutab oma vara, on iseseisva varalise vastutusega ning võib oma nimel omandada õigusi ja võtta kohustusi. Vilistlaskogul on oma sümboolika ja pangaarve. Vilistlaskogu juhindub oma tegevuses põhikirjas sätestatust, samuti ka mittetulundusühingute seadusest, teistest Eesti Vabariigi seadustest ning õigusaktidest.

2.2. Vilistlaskogu eesmärgiks on koondada ja ühendada Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlasi, kanda edasi kooli pikaaegseid traditsioone ja vaimsust ning aidata kaasa kooli edasisele arengule. Vilistlaskogu võib välja anda õpilasi ja õpetajaid toetavaid stipendiume.

2.3. Oma eesmärgi saavutamiseks vilistlaskogu:

2.3.1. võtab vastu annetusi organisatsioonidelt ja üksikisikutelt kodu- ja välismaalt ning korraldab mitmesuguseid korjandusi;

2.3.2. asutab fonde ja annab välja kooliga seotud stipendiume;

2.3.3. osaleb õpetajate ja õpilaste täienduskoolituse korraldamises ning toetab kooli kultuuri- ja spordikollektiivide tegevust;

2.3.4. osaleb kooli materiaalse ja tehnilise baasi täiustamises;

2.3.5. osaleb kooliga seotud ürituste korraldamises ja toetab neid, samuti korraldab vilistlastele suunatud üritusi;

2.3.6. annab välja ja levitab trükiseid.

3. Vilistlaskogu vara

3.1. Vilistlaskogu varaks on temale kuuluvad materiaalsed väärtused ja rahalised vahendid, mis moodustuvad:

3.1.1. sisseastumis- ja liikmemaksudest ning muudest laekumistest; 3.1.2. juriidiliste ja füüsiliste isikute vabatahtlikest annetustest;

3.1.3. tulust, mis saadakse vilistlaskogu väljaannete ja trükiste kirjastamisest ning põhikirjalistest eesmärkidest lähtuvate tasuliste ürituste korraldamisest.

3.2. Vilistlaskogu varasid kasutatakse tema põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. 3.3. Vilistlaskogu varade kasutamise ja käsutamise õigus on vilistlaskogu juhatusel.

4. Vilistlaskogu liikmelisus, liikmeks astumise, lahkumise ning väljaarvamise tingimused ja kord

4.1. Vilistlaskogu liikmeks võib astuda iga isik, kes on lõpetanud Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja kes tunnistab vilistlaskogu põhikirja ja aitab kaasa vilistlaskogu eesmärkide saavutamisele. Teiste soovijate liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus vastavalt sooviavaldusele.

4.2. Vilistlaskogu liikmeks astumiseks tuleb esitada vilistlaskogu juhatusele kirjalik avaldus, mille alusel juhatus otsustab vilistlaskogu liikmeks vastuvõtmise.

4.3. Vilistlaskogu asutamiskoosolekust osavõtjad, kes on allkirjastanud asutamislepingu ja põhikirja, loetakse asutajaliikmeteks ja neil pole vaja esitada vastavat avaldust.

4.4. Liikme võib vilistlaskogust juhatuse otsusega välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise, kehtestatud liikmemaksu tasumata jätmise või vilistlaskogu maine kahjustamise tõttu. Samuti on liikmetel õigus vilistlaskogust lahkuda isikliku kirjaliku sooviavalduse alusel.

5. Vilistlaskogu liikmete õigused ja kohustused

5.1. Vilistlaskogu liikmel on õigus:

5.1.1 osaleda vilistlaskogu töös, võtta osa vilistlaskogu koosolekutest ja muudest ühistest üritustest;

5.1.2 esitada ettepanekuid vilistlaskogu tegevuse korraldamise kohta ja arupärimisi vilistlaskogu puudutavates küsimustes ning saada igasugust teavet vilistlaskogu tegevuse kohta, sealhulgas saada üldkoosoleku protokollidest ärakirju;

5.1.3 kasutada vilistlaskogu sümboolikat ja muud atribuutikat vastavalt kehtestatud korrale.

5.2. Vilistlaskogu liikmed on kohustatud:

5.2.1. täitma vilistlaskogu põhikirja sätteid;

5.2.2. kui see on kehtestatud, siis tasuma liikmemaksu vastavalt kehtestatud ulatusele ja korrale;

5.2.3. aktiivselt osalema vilistlaskogu töös ja täitma vilistlaskogu juhtorganite otsuseid; 5.2.4. teavitama juhatust oma isiku- ja kontaktandmete muudatustest.
5.3. Vilistlaskogu liikmele võib panna täiendavaid kohustusi ainult liikme nõusolekul.

6. Vilistlaskogu juhtorganid ja struktuur

6.1 Vilistlaskogu üldkoosolek

6.1.1 Vilistlaskogu kõrgeimaks juhtorganiks on vilistlaskogu üldkoosolek, mis kutsutakse kokku juhatuse poolt vähemalt üks kord aastas. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks avaldab juhatus vähemalt kümme päeva enne selle toimumist erinevate suhtlusvahendite kaudu teate, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra. Igal üldkoosolekul osaleval liikmel on üks hääl. Üldkoosolekutel vastuvõetud otsuseid puudutav teave tehakse teatavaks elektrooniliste edastuskanalite kaudu.

6.1.2 Erakorralise üldkoosoleku peab juhatus kokku kutsuma, kui seda nõuab 1/10 vilistlaskogu liikmetest või muudel juhtudel, kui vilistlaskogu huvid seda nõuavad.

6.1.3 Vilistlaskogu üldkogu koosolek on otsustusvõimeline olenemata seal osalevate vilistlaskogu liikmete arvust. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega.

6.1.4 Üldkoosoleku pädevuses on:

6.1.4.1 põhikirja muutmine, täiendamine, uue põhikirja vastuvõtmine, kusjuures selleks on vajalik vähemalt 2/3 vilistlaskogu liikmete poolthääled.;

6.1.4.2 volikogu liikmete valimine ja tagasikutsumine;
6.1.4.3 vilistlaskogu liikmemaksu suuruse kehtestamine ja selle muutmine;

6.1.4.4 vilistlaskogu tegevuskava ja eelarve kinnitamine ning erinevate kontrollorganite moodustamine;

6.1.4.5 muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

6.1.4.6 vilistlaskogu tegevuse lõpetamise otsustamine.

6.2. Vilistlaskogu volikogu

6.2.1. Vilistlaskogu üldkoosolekute vahelisel ajal kontrollib ja nõustab vilistlaskogu ja selle juhatuse tegevust vilistlaskogu volikogu.

6.2.2. Volikogu liikmete arv on 4-12 ning liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi üldkoosoleku poolt.

6.2.3. Volikogu koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas ja otsuste vastuvõtmiseks on vajalik enamuse volikogu liikmete poolthääled.

6.3 Juhatus

6.3.1 Vilistlaskogu juhtorganiks on juhatus, kes esindab vilistlaskogu, juhib ja korraldab vilistlaskogu tegevust üldkoosolekute vahelisel ajal vastavalt üldkoosoleku ja volikogu otsustele ning esitab üldkoosolekule kinnitamiseks vilistlaskogu raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande.

6.3.2 Juhatus määratakse vilistlaskogu volikogu otsusega kolmeks aastaks. Juhatuses on kolm kuni viis liiget. Juhatuse liikmeid võib juhatuse volituste kehtivuse ajal vilistlaskogu volikogu otsusega tagasi kutsuda.

6.3.3 Juhatus võib otsuseid vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.

6.3.4 Juhatuse pädevusse kuulub muuhulgas: 6.3.4.1 vilistlaskogu igapäevategevuse korraldamine; 6.3.4.2 vilistlaskogu liikmete arvestuse pidamine;

6.3.4.3 vilistlaskogu liikmeks vastuvõtmise ja välja arvamise otsustamine ning kui see on kehtestatud, siis liikmemaksu kogumine;

6.3.4.4 vilistlaskogu tegevuskava ning majandusaasta aruande koostamine ja raamatupidamise korraldamine;

6.3.4.5 vilistlaskogu vara kasutamine ja käsutamine vastavalt seaduses, käesoleva põhikirjas ja üldkoosoleku otsustes sätestatule;

6.3.4.6 töörühmade moodustamine ja ekspertide kaasamine;

6.3.4.7 vilistlaskogu esindamine riigi ja kohaliku omavalitsuse organites, muudes organisatsioonides ja kohtus, samuti rahvusvahelistes suhetes.

6.3.5 Juhatuse koosolekud protokollitakse.

6.3.6 Vilistlaskogu juhatuse liikmed esindavad vilistlaskogu seaduse alusel ning neil on vilistlaskogu ametlikele dokumentidele allakirjutamise õigus.

7. Aruandlus ja revideerimine

7.1. Vilistlaskogu juhatus korraldab vilistlaskogu raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele. Vilistlaskogu aruandeaastaks on kalendriaasta.

7.2. Vilistlaskogu üldkoosoleku poolt määratud kontrollorganil on õigus tutvuda kõigi vilistlaskogu majandustegevust kajastavate dokumentidega ja revideerimise tulemuste põhjal teha vilistlaskogu juhatusele ettekirjutusi.

8. Vilistlaskogu reorganiseerimine ja tegevuse lõpetamine

8.1. Vilistlaskogu reorganiseeritakse ja tema tegevus lõpetatakse vilistlaskogu üldkoosoleku otsuse alusel ning seaduses ettenähtud alustel ja korras.

8.2. Reorganiseerimiseks ja tegevuse lõpetamiseks on vajalik 2/3 vilistlaskogu tegevliikmete nõusolekut.

8.3. Vilistlaskogu tegevuse lõpetamiseks määratakse vilistlaskogu üldkoosoleku otsuse alusel likvideerijad, kes realiseerivad järelejäänud vilistlaskogu vara ja rahuldavad sellest saadud vahenditest võlausaldajate kõik nõuded.

8.4. Mittetulundusühingu tegevuse lõpetamisel antakse ühingu allesjäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega ühingule või sihtasutusele.

MTÜ Gustav Adolfi Gümnaasiumi Vilistlaskogu põhikiri on kinnitatud asutajate poolt asutamiskoosolekul Tallinnas, 18.05.2017. aastal.